Meist

Vabaühendus Tulevikuhariduse PIRNi (PIRN) lugu algab 2012. aastal, kui neli Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajat ja -koolitajat, Tiia Lister, Margus Saks, Argo Buinevitš ja Liina Vaher, otsustasid luua meeskonna koolide ning lasteaedade koolitamiseks ja nõustamiseks väärtuspõhise hariduse teemadel.

PIRNi tegevuse alguseks saab lugeda TÜ eetikakeskusele koolide nõustamiseks „Kriitilise sõbra programmi“ välja töötamisel panustamist ja programmi piloteerimist. Arendasime programmi edasi PIRNi meeskonna profiilile sobivaks haridusasutuste auditeerimise- ja nõustamisprogrammiks. Selle eesmärk oli anda haridusvaldkonna spetsialistide poolt fookuspõhine, samas sõltumatu ja hinnanguvaba ülevaade konkreetse kooli või lasteaia hetkeseisust ning pakkuda haridusasutusele edasisteks arengutegevusteks argumente ja uuenduslikke ideid.

PIRNi algne eesmärk oli aidata haridusasutustel leida võimalusi laste üldise heaolu suurendamiseks lasteaias või koolis, edendades laste arengut haridusasutuses toimuvate konkreetsete tegevuste kaudu ja  kaasates vanemaid ning kogukonda lapse arengukeskkonna paremaks muutmise eesmärgil.

Jõudsime oma töös peagi arusaamisele, et ei piisa sellest, kui pelgalt koolide ja lasteaedade juhtkonnad panustavad haridusuuendustesse ning laste heaolu suurendamisse. Et lapsed oleksid õnnelikud, peavad ka kõik õpetajad ja koolitöötajad olema õnnelikud, ennast väärtustavad ning nii enda kui tööga hästi toime tulevad.

Seda tunnistades, koostasime PIRNi haridusasutuste auditeerimise- ja nõustamisprogrammi fookusega õpetajate toetamisele ning nõustamisele. Koostöös koolidega jõudsime peagi äratundmisele, et põhiliselt vajavad õpetajad abi kaasava haridusega seotud teemadel. Need on valdavalt seotud laste käitumise ja õpetajate psühholoogia alase oskusteabe vähesusega õppeprotsessi planeerimisel ning elluviimisel. Kogesime seda eranditult kõigis haridusasutustes läbi viidud auditeerimisprogrammide käigus, mille jooksul nõustasime, kuidas harutada lahti mõnda väga pikalt lahenduseta olnud (erivajadusega) lapse probleemide sõlmpuntraid. Oleme lähenenud süsteemselt ja on olnud julgustav näha, kuidas õpetajad, lapsevanemad ning tugispetsialistid on võtnud meie abi ja meetodite aluspõhimõtted omaks.

Oma kogemustele tuginedes töötasime juba 2017 aastal välja spetsiifilise kaasava hariduse nõustamisprogrammi nii haridusasutustele kui kohalikele omavalitsustele (KOV). Selle tuum seisneb erinevate tugispetsialistide oskusteabe kaasamises ja „kasvatamises“ KOVides ja haridusasutuses kohapeal tihedas omavahelises koostöös.

PIRNi arendustegevus on toimunud paralleelselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kaasava haridusega seotud muudatustega (jõustusid veebruaris 2018.a), millega kaasava haridusega seotud probleemide lahendamine sai otseselt haridusasutuse pidaja ehk KOVide ülesandeks. Tänaseks on aga selgunud, et riigi enda võimekus ja oskusteave KOV-e selles töös toetada ei ole olnud piisav. Oleme sunnitud tunnistama, et ka suurenevate rahasummade suunamine sellesse valdkonda pole toonud piisavaid tulemusi, sest ei ole oskusteavet, mis muudaks nende vahendite kasutamise tulemuslikuks.

Tulevikuhariduse PIRN on oma lähituleviku eesmärgid sidunud seepärast kolme valdkonnaga:

1) nõustame ja toetame haridusasutusi kaasava hariduse teemadega edukaks toimetulekuks ning ka erivajadustega lastele sobiva õpikeskkonna kohandamisel. Lähtume sellest, et lapse õpikeskkonna oluliseimateks osadeks on õpetaja või täiskasvanu (tugispetsialist) ühelt poolt ning kodus lapsevanem(ad) või lapse tugiisikud teiselt poolt. Füüsiline keskkond on teisejärguline. Usume, et selline lähenemine  annab aluse sisuliseks muutuseks ja lapse tegelikuks arenguks;

2) nõustame ja toetame kohalikke omavalitsusi, et nad saaksid neile riigi poolt ülesandeks seatud kaasava haridusega seotud probleemide lahendamisega paremini hakkama. Selleks oleme Saaremaa Laste ja Perede tugikeskuse jaoks ning viimasega tihedas koostöös välja töötanud KOVi ja haridusasutuse erivaja­dustega laste toetamise süsteemse Silla-mudeli. Silla alustaladeks on ühelt poolt KOVi ja teielt poolt haridusasutuse tihe koostöö. Eesmärgiks on toetust vajavale lapsele sobiva arengukeskkonna kujun­damine haridusasutuses kohapeal. See töö aga tugineb KOVi ja haridusasutuse partnerlussuhtele.

3) aitame KOVidel ja haridusasutustel välja töötada kaasava hariduse tulemuslikkuse mõõtmise ning hindamise põhimõtteid, et sellesse valdkonda investeeritavad ressursid oleksid eesmärgipärased, põhjendatud ja tooksid kaasa reaalsed tulemused. Meie sooviks on tulevikuolukord, kus süsteemsele toetusele ülesehitatud tegevused oleksid mõõdetavad ja analüüsitavad. See annab sisendi:

a) seniste tulemuslike tegevuste muutmiseks süsteemseks,

b) täiendavate toetavate tegevuste ja protsesside lisamiseks olemasolevatele,

c) loob olukorra, mis toob kaasa tuge vajavate laste õpikeskonna kohandamise tulemusena ka nii nende laste kui ka õpetajate, lapsevanemate, tugispetsialistide aga ka kaasõpilaste arengu.

PIRNi meeskonnal on kümneaastane kogemus haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste kaasava hariduse arengunõustamiste, haridusasutuste hetkeseisu auditite, koolituste ning koostööpäevade läbiviimisel.

PIRNi meeskond on:

  • viinud haridusasutuses läbi enam kui 30 auditit, enam kui 75 erinevat kaasavat haridust, uuenevat õpikäsitust ja organisatsiooni väärtusarendust puudutavat arengu- ja koostööpäeva ning täiendus­koolitust;
  • viinud aastatel 2017-2020 nelja kohaliku omavalitsuse (Viljandi Linn, Lääne-Saare vald, Tori vald, Saaremaa vald) juures läbi 5 erinevat kaasava hariduse nõustamisprogrammi.

Oma tegevuses toetume tõenduspõhistele allikatele ja meeskonnaliikmete isiklikule kogemusele ning sünergiale.

Comments are closed.