Kajamaa Kooli arendusprojekt 2018

 

„Kajamaa Kooli arendusprojekt uueneva õpikäsitusega seotud organisatsioonikultuuri muutmiseks ning piirkondliku kaasava haridusega seotud koostöö alustamiseks Kajamaa Kooli ja Kurtna Kooli õpetajate õpikogukondades“ 2018.a

 

Projekti lühitutvustus

„Kaasava hariduse aluspõhimõtteks ja KOV vastutusalaks on kvaliteetse hariduse kätte­saadavuse tagamine igale lapsele omas kodukohas. Projekti fookus oli PGSi kaasava hariduse muudatustega seoses Saku valla Kajamaa ja Kurtna Kooli erivajadustega laste toetamine elus toimetulekus tulevikus. Projekti tulemused aitavad kaasa uueks olukorraks valmistumisel, MÕK (muutuv õpikäsitus) muutuste teadvustamisel, koolisisese ja piirkondliku õpikogukondade ning tugisüsteemide strateegia loomisega.“

Projekti eesmärgid

Kajamaa Kooli missioon kõlab järgmiselt: „Kajamaa Kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikool, kus võimaldatakse igale õpilasele võimetekohast arengut, mis tagab õpilastele eeldused ja oskused õpingute jätkamiseks ning iseseisvaks toimetulekuks igapäevaelus.“

Kooli eripärast tulenevalt on Kooli peaeesmärgiks Kooli hariduslike erivajadustega õpilastele valmisoleku loomine peale kooli lõpetamist eelkõige igapäevaelus hakkama saamiseks. Selle üks osa on ka koolis õppimise ajal keerulistes olukordades toimetulek. Selles mõttes on oluline, et Kajamaa Kooli eesmärkides toimuksid olulised soovitud muudatused, mis kajastuks ka Kooli igapäevase õppimisega seonduvas organisatsioonikultuuris:

1) Õpilaste koolilõpetamise järgne igapäeva elus hakkama saamine peaks olema kooli esmaseks prioriteediks õpetajate HEV laste toetamisel õppimise ajal. See tähendab, et Kooli õppekava peab muutma rõhutatud ainepõhisusest lihtsate eluliste oskuste ja praktilise elu lähedasemaks. Seda toetavad muutuva õpikäsituse (MÕK) alusväärtuste hulka kuuluvad nö “21.saj. oskused”.

2) See on võimalik siis, kui õpetajate oskused, teadmised ja laste toetamine lähtub järgmistest põhimõtetest:

  1. a) õpetajad näevad iga lapse arengut tema elukaarest lähtuvalt, mitte üksikute õppeaastate ja vanuseastmete lõikes;
  2. b) õpetaja kui aineprofessionaal mõtestab oma ainekava ümber elulisusest ja igapäevaste toimingutega hakkama saamisest lähtuvalt ning kohandab selle oma õpilastele sobivaks. Õpetajate senine tööpraktika lähtub ainekava tükeldamisest teatud ajalõikudeks. Sellest lähtub laste hindamine, mis sageli ei arvesta iga lapse individuaalsusega. Samas on võimalik ehitada kogu õppeprotsess üles eluliste teemade keskselt ehk HEV laste vajadustest ja võimetest lähtuvalt;
  3. c) iga üksiku lapse põhjalik tundmine, tema erilisuse ning sellest tulenevate hariduslike erivajaduste mõistmine saab luua aluse õppe- ja ainekava ümbermõtestamiseks ja sellest lähtuva lapsele sobiliku õpimetoodika valimiseks.

Projektieelseks Kooli peamiseks väljakutseks oli õpetajate ainealase oskusteabe sidumine HEV laste parema tundmaõppimise, nende ainealaste teadmiste ja võimekuse hindamisega eelkõige eluliste teemade lõikes, mõistes samal ajal ka nende vajadusi ja probleeme muudes vald­kondades.

Selline õpetaja praktilise tegevuse ümbermõtestamiseks oli vajalik, et õpetajad hakkaksid järjepidevalt oma igapäevast tegevust analüüsima ja tulemuslikult koostööd tegema. Selleks kaasati Projekti raames majavälise sõltumatu eksperdina meie Tulevikuhariduse PIRN meeskond, mis võimaldas saavutada järgmised eeldatavad tulemused:

  1. kohalikku igapäeva olukorraga klassiruumis tutvudes ja eelkõige Kooli õpetajate tugevustele rõhudes suunasime Kooli prioriteetide muutmise teema juurde;
  2. aitasime tuua Kajamaa Kooli naaberkooli kogemuse ja anda õpetajatele võimaluse oma tegevusi majaväliselt hinnata ning võrrelda;
  3. innustasime Kajamaa Kooli senise mõtteviisi muutumiseks looma koostöise MÕK teemade mõtestamise õpikogukonnad nii Kajamaa Kooli siseselt kui koostöös ja kogemuste vahetamise võimalusega Kurtna Kooliga.

 

Comments are closed.