Kriisiblogi

“Kuidas pere saab toetada oma last kooliteel?” 2.osa

17.märts 2020

Peres peab olema kindel päevakava.

Mida väiksem on laps, seda tähtsam on pere toimimine kooskõlas päevaplaaniga ja kokkulepitud moel, et koduelu oleks lapsele kooliteel toeks ning ta saaks koolis hästi hakkama. Kodus, peres, on vaja palju rohkem organiseerimisoskusi kui ettevõtte juhil. Vanemad peavad suutma kõike ka koolilapse heaks hästi korraldada.

See tähendab nii rõõmsat hommikut, kus laps ärkab väljapuhanuna piisava ööune järel, teda ootab maitsev hommikupuder ja soe kallistus ning ta võib rõõmsameelsena kooliteele rutata. Mõnikord tähendab see vanematele väga varast tõusmist, et olla ise jõudnud oma meeleolud rõõmsale lainele häälestada ka lapsele õnnistust paludes, et siis oma kallile lapsele toitu teha ja aidata tal päeva hästi alustada.

Hommikune kiirustamine, riid, telekavaatamine, arveteklaarimine, tegemata tööde eest pahandamine peaksid olema asendatud rõõmsate häälte, heade soovide ja abistamisega. See pole koht ega aeg, kus kembelda teemal, kes oleks pidanud mida ja millal tegema, vaid on koospingutamine eduka päeva nimel.

Teine keeruline aeg peres on siis, kui koolipäev on lõppenud ja laps tuleb koju. Loomulikult peaks olema vanematel nii palju tarkust, et osata hinnata lapse jõuvarusid ning mitte lasta teda paljudes huviringides tegutsemisel jõust tühjaks imeda. Vahel võib olla selline rohke huviringide valik lapsele vanemate enda südametunnistuse rahustuseks, oma ambitsioonide täitmiseks või hoopis mugavuseks, sest siis ei pea nemad ise koju kiirustama. Õnnelikud on pered, kus vanaema või vanaisa ootab koolist lapsi koju sooja lõunaga, võtab neid naeratusega vastu, annab süüa, räägib lapsega koolist, tunnustab ja kuulab ära kõik mured.

Peale kooli on vaja lapsel koolipinged maandada, puhata ja süüa, et õhtuseks õppimiseks uusi jõuvarusid koguda. See kõik, mis õhtul toimuma hakkab, peaks olema lausa kellaajaliselt kokku lepitud. Juba esimestest klassidest peale peaks olema kindel kellaaeg (näiteks ajavahemikus kella 17:00 -19:00 või lapse enda valitud varasem aeg), kus iga päev toimib õppimine ja ainult kooliasjadega tegelemine. Mida varem see toimub, seda parem, et mitte jätta õppimist õhtu hilja peale, mil laps on emotsionaalselt ja füüsiliselt väsinud

Kõik muu meeldiv – arvutid, telekas, nutitelefonid, mänguasjad – on kõrvale pandud (kasvõi vanemate laual või käes) ja tegeldakse kooliasjadega. Kui pole õppida, loetakse koos vanematega midagi huvitavat ja kasulikku (ka kohustuslikku kirjandust), uuritakse teatmeteoseid, arendatakse neid andeid, oskusi, mida on heaks koolieduks, eluks ja tarkuseks vaja. Siis on väiksematel lastel aeg, kus nad näiteks loevad oma vanematele (või nukule, kasvõi kassile, koerale või meriseale) ette jutte, maalivad ilusaid kirjatähti, arvutavad poeostude summasid kokku või koostavad/lahendavad ristsõnu.

Vanemad põhikooli õpilased saavad ennast arendada ka arvutit kasutades, aga siis peab lapsevanem olema väga täpselt kursis nii õppimisega kui ka sellega, millega laps arvutis parajasti tegeleb. Õppimise aeg ei ole veebis mängimiseks, videote vaatamiseks, sõpradega suhtlemiseks või niisama surfamiseks!

Selline väljakujundatud kindel õppimise aeg muutub varsti harjumuseks kogu perele ja siis, kui tulevad murdeea rasked päevad, saab laps ka enda sundimisega kergemini hakkama.

Koolilapse päeva väga tähtis osa on õhtu kodus, kus ollakse just koos vanematega rõõmsas seltskonnas nii, et õigel ajal magama minemine on rahulik ja igal päeval samal ajal – see kehtib ka murdeealisele. Samas on räägitud koolist ja elust, tunnustatakse last, jagatakse armastust ning tähelepanu. See „õhturutiin“ – igal koolipäeva õhtul samal ajal sööma, pese-ma, magama – annab võimaluse lapsel ennast vähemalt 8-9 tundi välja puhata, et hommikul oleks võimalik puhanuna kooli õppima minna. See tähendab, et laps kuulab vanemate korral-dusi ka teleka, arvuti või nutitelefoni teemadel ning vanemad on vastutavad, kuidas õhtu kujuneb. Mingil juhul ei tohi koolipäeva õhtu venida pikaks, et keegi kuskil tahab ja saab oma tahtmist näiteks veebis arvutimängude mängimiseks või videode vaatamiseks.

See kõik kehtib ka koduõppe puhul, lihtsalt päevakava on teil nüüd teistsugune, aga ikkagi koostatud ühiselt ja sellest peetakse kinni. Kus peres pole harjutud nii, on algus raske, aga ärge andke alla. Muidu läheb kaoseks ja teil vanematena veelgi raskem!  🙂  Jõudu ja tarkust!

Comments are closed.