Kriisiblogi

„Kuidas pere saab toetada oma last kooliteel?“ 1.osa

17.märts 2020

 

 

„Lapse kasvatamine on abistamisele orienteeritud amet.

Päeval, mil otsustasite lapse saada, asusite pikaajalisse teenistusse…

Armastav hoolitsus on sisemiselt motiveeritud soov oma energiat teisele anda. Armastav hoolitsus on kingitus.“

 

Gary Chapman, Armastuse viis keelt teismelistele

Allika kirjastus, 2012

 

Lapse koolitee on vanematele just abistamise vallas suur väljakutse. On väga vähe lapsi, kes selleks palju tuge ja abi ei vajaks.

Esimene, mida vanemad teha saaksid ja tegema peaksid, on lapsele sellise kodu, armastuse ja turvatunde pakkumine, et tal oleks jõudu õppida ja kõigi muredega koolis hakkama saada.

Armastuse kaudu saab akut täita.

Küsige oma lapse käest, kas ta tunneb, et ta vanemad teda armastavad. Ja mille tõttu ta seda tunneb? Gary Chapman oma raamatus räägib viiest armastuse keelest: positiivsetest sõnadest, kallistustest-puudutustest, kingitustest, vanema ja lapse koosveedetud ajast (jagamatust tähelepanust) ja toetusest-abistamisest. Viimast võiks ka hea mõttes nimetada suureks teoks, lausa „ohvriks“ lapse aitamisel, ohverdades vahel oma vaba aja ja oma soovide täitmise lapse heaolu ja kooliedu nimel.

Kooliskäimine ja õppimine nõuab tohutult energiat, eriti siis, kui lapsel pole väga palju võimeid või tal on koolis raske õppida. Laps üksi ei suuda selleks mitte kusagilt jõudu koguda. Vanemad peaksid väga hästi tundma oma last ja oskama talle läheneda just nii, et ta „energia-aku“ oleks pidevalt laetud. Liiga palju on kössis, väsinud, kurbi ja hingeliselt tühje lapsi. Kuidas nad siis veel õppida jõuavad!

Nii ongi siis lapse toetamise vundamendiks oma lapsele sellise energia ja armastuse andmine, et ta suudaks õppida ning oma kohustustega toime tulla.

Comments are closed.