Kriisiblogi

Päevakava ja selle kasutegurid

26.märts 2020

Miks on kodus päevakava vaja?

Terve päeva õppimise päevakoorma ilmumine e-kooli võib võtta tummaks. Suurt hulka keerulist õppimist korraga ei suuda keegi hakata lihtsalt otsast õppima – mitte ükski tavaline lapski eriti pinge olukorras. Kui õpetajad pole omavahel koostööd teinud ja igaüks annab oma aines eraldi õppimise, siis peaks lapse kogu päeva töö ise tundide kaupa koos vanemaga juppideks jagama, et laps suudaks ja oleks talle jõukohane. Hiljem oskab laps ise siis oma päeva planeerida, kui alus olemas päevaplaani jaoks.

Tehke eraldi paberile – see on parim just väikesele lapsele – ilus päevaplaan kellaegadega, kus on ka mängu- ja puhkepausid, söömise ja õues oleku aeg.

Katsetage ja uurige, millisel päeva ajahetkel oleks laps kõige parema meelega nõus tegema näiteks matemaatikaülesandeid või midagi, mis on tema jaoks raske. Järgmisel päeval muutke selle tegevuse või ainetuni aega lapsele sobivaks.

Kirjutan mõned nõuanded, mida pean hädavajalikuks jagada sel teemal.

  1. Kaks suhtluskanalit

Palun viige sisse kaks paralleelset suhtluskanalit (ka rääkimise võimalustega) – üks lapse ja õpetaja vahel, teine lapsevanema ja õpetaja vahel. Ärge segage sõnumeid, siis ei saa keegi midagi aru ehk sõnum ei pea olema mõlemas suhtluskanalis täpselt sama. On asju, mida peab rääkima lapsega ja teisi asju, mida on vaja rääkida vanemaga, et last koos võimalikult hästi toetada. Juhendamise sõnumid ja tagasiside peaks olema muidugi mõlemale poolele sarnane ja positiivne. Kui lapsel on raskusi või kodus muresid, siis pole vaja seda lapse kuuldes õpetajale rääkida. Täiskasvanud koos leiavad ise sobivad ja kodus reaalselt võimalikud lahendused.

  1. Esmane on, milline on laste ja nende vanemate kodune emotsionaalne enesetunne

Kui õpetaja suhted pole lapse ja koduga just parimad – siis uskuge mind, kui näitate hoolivust ja tõsist huvi, kuidas peres läheb, annab neid suhteid nüüd parandada.

Küsige ja kuulake! Kuidas läheb ja kas pere on terve? Kuidas lapsel on meeleolu ja kas tahab õppida? Kas kõik võimalused ja vahendid õppimiseks olemas? Millised raskused ja takistused on peres – mitte ainult õppimisega seoses? Ja seda küsige ka lapselt – et tema saaks teile oma olukorda rääkida.

See on prioriteet nr. 1! Õppimine tuleb alles seejärel teisel kohal.

NB! Õpetaja võib võtta abiks ja otsida selle suhtluse jaoks oma kooli tugispetsialiste, kes on juba lapsega heades suhetes. Oluline on, et ENNE õppimise teemat TEAKSITE, mis seis on lapse kodus tänasel päeval? Selline suhtlemine – kui pole pikemalt vaja kuulata ja rääkida – peab olema kasvõi lühivormis.

  1. Oluline on täpne puhkepausidega päevaplaan õppimiseks

Õpetajad, soovitage ja aidake, et pere teeb enda võimalustest ja jaksamisi arvestades täpse õppimise-puhkepausidega päevaplaani – selgelt kellaaegade kaupa ja soovitavalt paberile igale lapsele oma ning koostöös väiksemaid lasteaiaealisi lapsi kaasates. Seda tuleb korrata igal hommikul ning päevaplaani alus peaks olema võimalusel sama, et joonistuksid välja ja tekiksid selged päevarutiinid ning tundide kellaajad. See on ülioluline just erivajadustega lastele, et nad saaksid kella vaadata ja teavad siis juba ette, millal tuleb mängupaus.

  1. Teha tuleb täpselt niipalju, kui selleks reaalselt jõudu jagub

Palun peredel olla julged ja jätta ilma süümepiinadeta tegemata kõik õppetöö ülesanded – mida nad EI SUUDA oma olukorras teha. See tagasiside peaks TÄPSELT ja SELGELT olema koos põhjendustega saadetud õpetajale, et viimane teaks ja saaks hakata sellega arvestama. See on lapsevanema-õpetaja suhtluskanali teema!

Riskige parem ise vanemana õpetajatega pahandustega, kui sellega, et paari päeva pärast loobub teie laps üldse õppimast või nutab või käitub nii, et te ei saa selle olukorraga enam hakkama. On aru­saamatu, kui suuri ülesandeid antakse mõnes koolis juba algklassides teha + lisaks veel kodutöö õhtuks või nädalavahetuseks. See on TÄIESTI KEELATUD!

  1. Koostöös ja koosõppimises on jõud

Iga lapse ja pere olukorda arvestades saab ning peabki koolis tegema koos selle õpilasega (vanema teades või teda sellest informeerides-juhendades) selge nädalase õppimisplaani suuremate ülesannetega/ projektidega, kuhu on sisse planeeritud suhtlus klassikaaslastega sotsiaalmeediakanalites. On täiesti lubamatu, et lapsed peavad kogu kriisi perioodil saama hakkama vaid koduste ning õpetajaga suheldes. On koole ja ka peresid, kus see tegevus pole olnud tavapärane ega populaarne. Samas nüüd on aeg ja võimalus see praktika endale selgeks teha, igapäevasesse õppetegevusse sisse viia ja kõigepealt lastele selgeks õpetada – luues õpetajana gruppe, andes gruppidele suhtlemis­ülesandeid ja koosõppimise ­programme. Et saaks koostegutsemisrõõmu ja selle kaudu ka lapsed omavahel üksteiselt tuge.

  1. Kuidas saaks muremõtted eemale?

Nii õpetajad kui ka lapsevanemad peaksid mõistma ja aru saama, et on vaja selget plaani iga päeva kohta, sest siis omandab päev mõtte ja korra. Lastele on vaja piisavalt mitmekülgset tegevust ja suhtlemist, et nad leiaksid rõõmu ja ei mõtleks halbadele asjadele. Et nad saaksid piisavalt palju liikuda-tegutseda, et õhtuks oleksid väsinud ning suudaksid hästi magada.

NB! Tean, et paljud on kõike seda ja veelgi paremal viisil teinud – palun jagage siis seda teistega.

Palun olge terved ja hoidke ennast!

Comments are closed.